Tormis Remixed
PLAADIESITLUS / 1. OKTOOBER 19.00 / VON KRAHL
Ulmeplaadid esitleb uut plaati „Laulu jäävuse seadus (Redaktsioon 2009)“ Veljo Tormise teoste töötlustega.
Veljo Tormise teoste töötluste plaadiks vormistamise eellugu ulatub 2007. aastasse, mil Tormis oli Eesti muusika päevade festivali helilooja ning mõeldi võimalustele akadeemilist ja mitteakadeemilist muusikamaailma ühendada. Paljud artistid said võimaluse luua Tormise teoste põhjal uut muusikat. Inspiratsiooni lisasid mõningad seminarilaadsed kohtumised heliloojaga: Veljo Tormis tutvustas teoste tausta ning tundis omakorda huvi muusikute lähenemise vastu teoste töötlemisel. Paljudel muusikutel puudus sootuks varasem kogemus koorimuusika ja pärimusmuusikaga, mõnel juhul on selline „süütus“ andnud väga erilisi sünteese.
Nagu Tormise loomingus, nii on ka plaadil „Laulu jäävuse seadus“ peasõna runolaulul. Ja mitte puhtal runolaulul, vaid (mitmekordselt) töödeldud regiviisil, mis peegeldab tänapäeva või lähimineviku mundris adekvaatsemaltki meie elukeskkonda kui traditsioonilisel kujul. Kogumikul on töödeldud Veljo Tormise helitöid aastatest 1950-1991.
Plaadil „Laulu jäävuse seadus“ loovad Veljo Tormise muusika põhjal uusi kõlamaastikke Tõnis Leemets, Kirtana Rasa, Marsen Jules (Saksamaa), Kadi Uibo, Taavi Tulev, Pastacas, Muschraum, Uku Nurk, Eva Mitreikina, Aivar Tõnso, 3 Pead, Pia Fraus, Jaan Pehk, Algorütmid ja teised.
www.ulmeplaadid.ee
VELJO TORMIS
Veljo Tormis (1930) kuulub samasse põlvkonda Arvo Pärdi, Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Kuldar Singi ja teiste 1950. aastatel hoogsalt alustanud heliloojatega. See oli seltskond, kes tegi käe valgeks neoklassitsistlike helitöödega ning jätkas 1960. aastatel modernistlike kompositsioonivõtete eksperimenteerimisega. Kuigi Tormis on kirjutanud ka orkestri- ja kammermuusikat ning kaalukaid lavateoseid, moodustab põhiosa tema loomingust vokaalmuusika, eriti runoviisidel põhinevad kooriteosed. Lisaks Tallinnale Moskva konservatooriumis hariduse omandanud Tormis algatas oma rahvaviise ja modernistlikke kompositsioonitehnikaid sünteesiva loominguga uue runolaululiikumise, millel on oluline roll ka alates 1990. aastatest hoogustunud laiapinnalisemas pärimusmuusika puhangus.
Lisaks eesti rahvalaulule on Tormis oma loomingus pööranud tähelepanu paljudele hääbuvatele rahvastele ja säilitanud nende keelt. Tänu temale kuuleb täna ingeri, vepsa, liivi või isuri keelt tõenäoliselt sagedamini maailma kontserdilavadel kui oma loomulikus keskkonnas.
www.tormis.ee
Üritus on tasuta!
PLAADIESITLUS / 1. OKTOOBER 19.00 / VON KRAHL
Ulmeplaadid esitleb uut plaati „Laulu jäävuse seadus (Redaktsioon 2009)“ Veljo Tormise teoste töötlustega.
Veljo Tormise teoste töötluste plaadiks vormistamise eellugu ulatub 2007. aastasse, mil Tormis oli Eesti muusika päevade festivali helilooja ning mõeldi võimalustele akadeemilist ja mitteakadeemilist muusikamaailma ühendada. Paljud artistid said võimaluse luua Tormise teoste põhjal uut muusikat. Inspiratsiooni lisasid mõningad seminarilaadsed kohtumised heliloojaga: Veljo Tormis tutvustas teoste tausta ning tundis omakorda huvi muusikute lähenemise vastu teoste töötlemisel. Paljudel muusikutel puudus sootuks varasem kogemus koorimuusika ja pärimusmuusikaga, mõnel juhul on selline „süütus“ andnud väga erilisi sünteese.
Nagu Tormise loomingus, nii on ka plaadil „Laulu jäävuse seadus“ peasõna runolaulul. Ja mitte puhtal runolaulul, vaid (mitmekordselt) töödeldud regiviisil, mis peegeldab tänapäeva või lähimineviku mundris adekvaatsemaltki meie elukeskkonda kui traditsioonilisel kujul. Kogumikul on töödeldud Veljo Tormise helitöid aastatest 1950-1991.
Plaadil „Laulu jäävuse seadus“ loovad Veljo Tormise muusika põhjal uusi kõlamaastikke Tõnis Leemets, Kirtana Rasa, Marsen Jules (Saksamaa), Kadi Uibo, Taavi Tulev, Pastacas, Muschraum, Uku Nurk, Eva Mitreikina, Aivar Tõnso, 3 Pead, Pia Fraus, Jaan Pehk, Algorütmid ja teised.
http://www.ulmeplaadid.ee
VELJO TORMIS
Veljo Tormis (1930) kuulub samasse põlvkonda Arvo Pärdi, Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Kuldar Singi ja teiste 1950. aastatel hoogsalt alustanud heliloojatega. See oli seltskond, kes tegi käe valgeks neoklassitsistlike helitöödega ning jätkas 1960. aastatel modernistlike kompositsioonivõtete eksperimenteerimisega. Kuigi Tormis on kirjutanud ka orkestri- ja kammermuusikat ning kaalukaid lavateoseid, moodustab põhiosa tema loomingust vokaalmuusika, eriti runoviisidel põhinevad kooriteosed. Lisaks Tallinnale Moskva konservatooriumis hariduse omandanud Tormis algatas oma rahvaviise ja modernistlikke kompositsioonitehnikaid sünteesiva loominguga uue runolaululiikumise, millel on oluline roll ka alates 1990. aastatest hoogustunud laiapinnalisemas pärimusmuusika puhangus.
Lisaks eesti rahvalaulule on Tormis oma loomingus pööranud tähelepanu paljudele hääbuvatele rahvastele ja säilitanud nende keelt. Tänu temale kuuleb täna ingeri, vepsa, liivi või isuri keelt tõenäoliselt sagedamini maailma kontserdilavadel kui oma loomulikus keskkonnas.
HYPERLINK “http://www.tormis.ee/”http://www.tormis.ee
